Kolmapäeval, 19. oktoobril 2022 kell 18.00 avab EKA noore kunstniku preemia 2021 laureaat Karolin Poska Hobusepea galeriis isiknäituse „Pilgu surve“. Näitus jääb avatuks 14. novembrini 2022.
Karolin Poska: „Kas sa tead seda tunnet kui keegi teine vaatab sind ainiti? Silmanurgast, isegi väljaspool oma vaatevälja, võite lihtsalt öelda, et keegi kontrollib teid, jälitab teid pilguga, mõõdab teid või püüab teiega silmsidet luua.
Inimesed väidavad, et tunnevad kuidas Leonardo da Vinci maalitud Mona Lisa silmad jälgivad neid, olenemata kuhu nad kunstiteose figuuri suhtes liiguvad. Seda kui kunstiteose silmad sind ruumis jälitavad, nimetatakse Mona Lisa efektiks, kuigi uurijad on leidnud, et just Mona Lisa kohta see fenomen ei kehti, sest ta pilk on selle jaoks liialt paremale suunatud.
Otsese silmside loomine on kõige sagedasem ja võib-olla ka kõige võimsam mitteverbaalne signaal, mida me teistega vahetame; see on intiimsuse, hirmutamise ja sotsiaalse mõjutamise vahend. Silmside on nii ürgne, et selle tähendus ulatub üle loomaliikide: kiskjad vaatavad enne sööstmist pingsalt, beebid saavutavad vanemaga läheduse läbi pilkkontakti, kalad muudavad agressiooni ajal oma silmad mustaks.
Kõige vanemad leitud fossiili silmad on 540 miljonit aastat vanad, esimene inimlane (Homo habilis) arenes välja umbes 2 miljonit aastat tagasi. Vaatan kohe aknast välja teise pilguga teades nüüd, et teen seda silmadega, kelle eelkäijad on 538 miljonit aastat vanemad kui inimene.
Inimeste pilke on kergem tabada kui teiste loomaliikide omi, sest meie silmamuna on erilise ehitusega. Meil on rohkem silmavalget – skleerat, mille järgi on lihtne tuvastada tumedamat tooni iirise liikumist ning kontrastsete värvide tõttu parem kindlaks teha pilgu suunda. Üllatuslikult on inimese silmad kõige sarnasemad kaheksajala ja kalmaari silmadega, neil on ka suured silmad koos läätse, iirise ja ühe suure sisekambriga.
Minu arvutuste kohaselt on vanalinnas kokku 77 tänavakaamerat, seega ilmselt vaadati sind juba siia sattudes. Ilmselt sa ei tajunud seda, sest neil on teistsuguse ehitusega, vähem kontrastsed silmad. Ka näiteks Vanalinnas olev skulptuur, millest võisid mööduda ei jälitanud sind silmadega, tal on prillid ees ja talle ei ole kahjuks silmavalgeid tehtud, kuigi paljud ütlevad, et just kunstiobjekti silmad on need, mis panevad sind midagi tundma.
Näituse jaoks ettevalmistudes käisin galeriides ja tänavatel ning vaatasin kunsti, vaatasin kuidas teised vaatavad kunsti ja lasin kunstil ennast vaadata ja minu vaatamist vaadata. Loodan, et leiate midagi vaatamisväärset!“
Tänud dialoogi ja tehnilise abi eest: Theodore Parker ja Maret Tamme.
Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
Reedel, 21. oktoobril 2022 kell 18.00 avab Mihkel Maripuu Draakoni galeriis isiknäituse „Fatamorgaana“. Näitus jääb avatuks 12. novembrini 2022.
Fatamorgaana ehk kompleksne miraaž on fenomen, mis lavastab reaalsust ning seejärel haihtub äkk-ootamatult. Tavaliselt juhtub see külmale ööle järgneval hommikul, kui kõrbe külm asendub koidupuna saabudes kõrbe kuumusega. Suure kauguse taha luuakse näiline kujutelm – kättesaamatult terendab horisondil müstiline viirastus, illusioonidest pungil reaalsus, mis õgib omaenda sisu. Kujundlikult tõlgendades loob fatamorgaana, nii mõiste kui nähtusena, paralleele aktuaalse päevakaja ning kaasaegse tõejärgse ühiskonna vahel. Tegemist on jutustavalt mitmemõttelise ning märgiliselt laetud manipulatsiooniga, millel on pikemad- või lühiajalisemad tagajärjed.
Amorfsete(kujutute/vormitute) tõdede manifestatsioonid lavastuvad virtuaalses infovoos. Informatsioon neeldub vastastikku, iga sooritus on performatiivselt laetud, iga käidud rada analüüsitakse. Misläbi kujundatakse tehislikult unikaalne reaalsus, mille indiviid on justkui ise oma huvide perspektiivist lähtuvalt loonud. Ent samas on tegemist ikkagist painutatud ja nihestatud virtuaalruumi peegeldatud kogemusega – simulatsiooniga reaalsusest, mis on sageli palju reaalsem kui reaalsus ise. Toimub entroopiline implosioon (süsteemitu kaose sissepoole plahvatus), mis on mikroskoopiliste tähenduste makroskoopiline avardumine – lakkamatu kiirus, milles miski ei sünni, ilma et ta seejärel vahetult ei kaoks. See pole kaduvik, vaid virtuaalne igavik, mis on kõikide võimalike võimaluste summa, mis tekib ja kaob üheaegselt.
Uskuda või mitte?!
Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.
HOBUSEPEA
GALERII
Avatud
K, R-P 12.00-18.00 / N 12.00-19.00
Hobusepea 2, Tallinn, 10133
DRAAKONI
GALERII
Avatud
K, R-P 12.00-18.00 / N 12.00-19.00
Pikk 18, Tallinn, 10133
e-mail:
